Juba mitu aega olen tahtnud kirjutada sellest, mida ühe muusikateose omandamine mulle andis. Nimelt oli teiste hulgas ka Endla kooril suur au olla vabariigi 100. juubeliaktusel Rasmus Puuri uudisteose „Unes nägin ma Eestimaad“ esiettekandjaks. Eeltööna sai koorilaulja muusikalisse mällu raiutud hulk kohanimesid, millest enamikul meist aimugi polnud. Kooripartiidele lisaks kuulsime väga värvikaid Eestimaa muhke ja lohke ka solistide hõigetest.

Et teos ise, see kohanimedest moodustatud lugu, oli äärmiselt omapärane, saime aru kohe esimeses proovis. Kes asjast mitte midagi ei arvanud, see läks ja enam proovi ei tulnud. Ometi olid enamus lauljatest õnneks piisavalt uudishimulikud saamaks teada, kas terviku omandamine annab mingi teise tunde? Ja need, kes jaanuaris proovist muigega läksid, kuid tagasi tulid, hakkasid iga laulmiskorraga seda teost omal moel ikka rohkem ja rohkem armastama. Rasmus Puuri enda selgitused ja juhised sellel muusikalisel rännakul olid kindlasti abiks terviku tajumisel ja nii me seisimegi veebruaris suurel laval ja tegime ajalugu.

Võiks ju arvata, et siinkohal on lugu läbi, aga ei.
Ja ma ei pea silmas ka seda, et ERM annab meile võimaluse teost 14.04.2018 veelkord esitada. Minus on tekitanud hoopis rohkem põnevust asjaolu, et see lugu on minu sees hakanud elama oma iseseisvat elu.

Paar nädalat tagasi käisime perega Läänemaal uitamas. Tuvastasime, et mõned linnud olid Matsalusse jõudnud, mägiveised vaatasid tee ääres meid samamoodi nagu meie neid… Ja siis äkki on tee ääres silt „SAASTNA“. Te ei kujuta ette, millist elevust see minus tekitas. Kohe hakkas kõrvus kerima viis „… Saastana Sapi Sarja Sassi…“ Hinge täitis tohutu rõõm ja äratundmise tunne, justnagu oleks ma jõudnud kuhugi omasesse ja armsasse paika. Tõele au andes, olin seal esimest korda elus, aga see tunne oli nii soe ja tore. Peatusime, tegin pilti, kõrvus ikka kumises „..Saastna Sapi Sarja Sassi..“.

Ja see pole ainus kord, kui teeviit on minus sellist emotsiooni tekitanud. Just sellistes tundmatutes kohtades tuttavaid silte silmates tuleb see laul kusagilt väga sügavalt ja hakkab kuidagi eriliselt kõrvus kajama. Kohanimedega on laulus ennegi mängitud, aga nii sügavat tunnet pole see minusse varem jätnud ja seepärast tahtsingi seda teiega jagada.

Aitäh loojatele selle kõige eest!

Iris