Ideed sünnivad ootamatult ?  See idee nägi ilmavalgust laupäeval, 14.aprillil. Sünnikohaks saab märkida bussi, millega Endla koor oli suundumas Pärnust Tartusse,  Eesti Rahva Muuseumisse, et seoses ERMi 109. sünnipäevakontserdiga taas ette kanda Rasmus Puuri kantaati “Unes nägin ma Eesimaad”.
Oh need nimed, need nimed … Nimedemängu võlud ja vormid on tõesti vallanud meeli igas võimalikus vormis!
Hoolimata sellest, et analoogilist lahendust on varemgi Endla koori puhul kasutatud, on seekordne ülestähendus ja idee koorirahva vahvad nimed loosse põimida pärit Kristi sulest. Korrektori ja toimetajatöö tegi Ebe.

Eks ta üks selline muinasjutu moodi lugu sai …
——————————————————–
Kord ENNEmuistsel aal, kui REBASED KOPLITES SAMMELSELGA kasvatasid ja PÕDRAD inimkeeli kõneldes ringi HUIKasid, leidis LAANEMAAl voolava  ALLIKA juures aset üks ÕIGE noobel lugu. Meie planeet oli tollal RINGMAA, mida katsid põhjakaarest SINIJÄRVED, idast laiuvad AASMAAd, mille servas mühavad hiiud ärataksid täna aukartust igas elavas hinges; lõuna pool kahisesid sügavad JUURSALUd.
Läänes aga oli tume ALLMAA milles luusisid vaid kollaste TAELsilmadega hUNDid.
Sealsetes paikades leidus palju RISTIMETSi, milles olevad LAUDristid olid tahutud osavate TREIALite poolt ning mis oma pinnavormilt oli PAASMAale tahutud KIVILA.
Kogu maad katsid PRISKed TAMMed ja MITTe ainult maa, vaid ka veesilmad olid tulvil maagilist VARIKujul hiilivat võlujõudu.
Maailm helises kui laul, mille noodid kirjutatud LILLELEHTEDELE. See laul hõljus pilvedesse ja vana Jumal kiitis kõike, mida nägi ja tema RAMSTid olid sellest kõigest täiesti sassis . LATT oli kõrgel! Kas oleks veel võimalik maali täiustada? Jumal hingas sügavalt sisse, ronis ühe pilveVALLI otsa ning vajus KOCHti kokku.

Möödusid ajad ja ajastud . Libisesid mööda näod ja isiksused, kuni 140 aastat täis tiksusid. Maailmas oli palju värve, aga millestki oli puudus… Selgus saabus, kui ühe kõrge KUUSE oksal kõõluvale TALVIKesele ROOTS kurku kinni jäi ja ta KÕRNAKS kahvatus. Kui ta meeleheitlikus  agoonias “TIIIIIA-TIIIIIA” kriiksudes ühele aknaRUUDUle toksis, kargas talle pähe MOPPEL mõte: Maailma suudab päästa vaid koorilaul!

Sellest saati tegutsebki segakoor ENDLA kõikide kurblike, rõõmsate, õnnetute ja õnnistatute suurimaks häämeeleks.

Ja saigi see LOBE lugu PUURi pistetud ja maailm PÄÄSTELtud!