Eelmisele postitusele tuleb nüüd loomulik jätk.
Möödunud nädalavahetus oli endistele ja praegustele endlakate puutepunkt, sest Kairi, Sirje, Külli ja Eve eestvedamisel toimus endlakate kokkusaamine Kairi koduõuel. Tulid need, kes tulla said ja need, kes tulid, ei kahetsenud. Rõõmukirjad ürituse õnnestumisest täidavad postkaste tänaseni ja muljeid jagada saame veel kaua.

Aga reedest siis… Algus, nagu ikka, oli soovijatele pisut sportlik, sest kohtumispaik oli just paraja rattasõidu kaugusel. Finišis ootasid juba sõbrad ja avatseremoonia oli traditsioonidest kantud. Siis väiksed ettevalmistused köögis ja grillimine võis alata. Taustaks muidugi ühine musitseerimine, mis kandvate pausidega saatis meid kogu ürituse vältel. Ei puudunud sellest õhtust saun ega meelelahutuslik pingutuski – mõõduvõtmine villase viskamises, diskgolfis ja püksjooksus kujunes väga loominguliseks ja tuleb tunnistada, et ka seekord võitis sport! Siinkohal suur tänu muidugi mängujuht Peetrile ja tema assistendile Dag’ile!

Lõkke ümber istudes lauldi ja meenutati hetki minevikust, mis ühel või teisel moel kedagi puudutanud oli. Õhtuhämarus pakkus meile muljetavaldava uduloori ning kuldkollase kuu ja selles koosluses oli meie katkematu musitseerimine imekspandavalt piano! Terrassile tagasi  jõudes leiti muidugi üles tantsukingad ja voluuminupp ning laulikutest võeti viimast.

Tänud kõigile, kes kutsusid, tegid, tulid ja olid! Kui selline võrratu seltskond on koos, siis ei saa ju vaiki olla…

Iris