Kroonika

Episoode Endla seltsi ajaloost

Pärnu Endla Selts avati pidulikult 30. aprillil 1878.a. Põhikirjas oli märgitud punkt: „Laulmist laotada, kasulikke kõnesid pidada, õpetlikke raamatuid lugeda, vahest teatritükke mängida, rahvuslikku elu edendada ja harida.“ Sellega sai legaalse aluse tegevus, mida Carl Robert Jakobsoni õhutusel oli Peterburist põhikirja kinnitamist oodates Pärnu Põllumeeste Seltsi ruumides harrastatud juba 1875.a peale.

Täit hoogu seltsi tegevus siiski sisse ei saanud – oli omavahelist purelemist, ei saadud korda rahaasju. Osa juhtkonnast lahkus, kui Endla koor käis 1891. a koos Uulu laulukooriga sealses mõisas puhanud vene suurvürst Vladimirit üles laulmas. Seda loeti lömitamiseks.

Endla sai sisse uue hoo, kui eestseisus valis 1898. a uueks esimeheks Heinastest Pärnusse kolinud kapteni A. Kleini, kellel olid laiad tutvused mõjukates majandusringkondades ning koorijuht Mihkel Üts sai endale hea abilise Mihkel Lüdigi. Kavva võeti eesti laulude kõrval nõudlikumaid muusikapalu: R. Schumanni „Mustlased” ja F. Mendelssohni „Lorelei”.

1900. a oli koor kasvanud juba 60-liikmeliseks, juurde oli tulnud palju noori ilusaid hääli, kuigi nappis noodilugemise oskusest. Pärnut külastanud Liivimaa kubernerile Paškovile muusikalist külakosti pakkuma valiti Endla koor. Kontserdid läksid täissaalile. Publiku kultuuritase oli niivõrd tõusnud, et kontserdi järel ei pruukinud enam tantsu korraldada.

Mihkel Lüdigi esimeseks suuremaks tööks Endlas oli muusika kirjutamine näidendile „Murueide tütar“. Esietendus toimus 2. septembril 1901. Etendusel tegi kaasa ligi 100 inimest, peamiselt Endla koorist, orkestrisse palgati lisajõude linnaorkestrist. Menu oli suur. Lõike sellest etendusest taaselustati Endla seltsi 120. sünnipäevapeol 1998. aastal. 2003. aastal, Endla 125. juubelil, lavastas Tiit Palu koos koorirahva ja näitlejatega stseene Pius Alexander Wolffi ja Carl Maria von Weberi muusikale kirjutatud romantilisest laulumängust „ Preciosa“, mille menukas esmaettekanne Pärnus toimus 1900. aastal. Juba tookord tõestas Endla ennast tubli laulukoori ja näitetrupina.

Pärast 1903. a toimunud Pärnu maakonna II laulupidu vaibus mõneks ajaks Endla Seltsi kultuuri-tegevus. Kui 1907. aastal algas jällegi elavnemine, tabas seltsi suur õnnetus: põles maha seltsi hoone Rüütli ja Brackmanni nurgal. Päästa õnnestus väga vähe. A. Klein tuli välja suurjoonelise plaaniga: ehitada seltsile oma maja, mis kujuneks kutselise teatri hooneks. See plaan tehtigi teoks, kusjuures 1903. a laulupeo üritusest saadud tulud kujunesid ühtlasi algkapitaliks. Endla uus hoone avati pidulikult 21. oktoobril 1911.

20. sajandi alguses koor ja näitetrupp eraldusid ning edendavad Pärnu teatri- ja laulukultuuri sama nime all tänaseni.

Kahjuks ei ole meie arhiivis materjale Endla koori tegemiste kohta 20. sajandi 20.- 40. aastatel.

Sõjajärgsetel aastatel oli Pärnus tekkinud kaks segakoori: Pärnu I Kultuurimaja segakoor, dirigendiks Õie Vedro ja Pärnu I Keskkooli lastevanemate segakoor, dirigendiks Voldemar Rumessen. Mõlemas kooris laulis ka endisi Endla lauljaid. Olga Jürine, kauaaegne Endla koori laulja, kirjutab oma mälestustes: ” See oli 1958. a sügisel, kui Pärnu I Keskkooli lastevanemate segakoor jäi ilma koorijuhita ja kooli direktor Rudolf Kabin, kes ise laulis ka kooris, tegi ettepaneku ühineda Pärnu I Kultuurimaja segakooriga.. Uueks koorijuhiks sai Herbert Pulk ja koori nimeks Endla.

5. aprillil 1959. a anti esimene avalik kontsert taastatud Endla kooriga. Sama aasta juunis sai koor endale lipu ja helilooja Vello Lipandi poolt kirjutatud moto. 1963. a detsembris heli-lindistati koori kontsert, mis kõlas eetris 31. detsembril. 1967. a anti Endlale rahvakollektiivi aunimetus. Koori liikmete arv oli tol perioodil aukartust äratav: Endlas oli 120 lauljat. Erinevatel aegade tegutsesid Herbert Pulga kõrval abidirigentidena Õie Kurg-Vedro, Ivi Kullam ja Mall Pöial. Välja kujunesid iga-aastased kooritraditsioonid (talvine aastapäeva kontsert, kevad-kontsert, suvised kontsertreisid, koorilauljate sünnipäevade tähistamine kooriproovis). Koos anti kontserte sõpruskooridega (Riia mööblikombinaadi segakoor “Spidola”, Riia kalurite maja naiskoor “Ziemelblazma”, Tallinna Tuletõrjeühingu segakoor “Sõprus”, Viljandi Rajooni Kultuurimaja Eesti NSV teeneline segakoor “Koit” jt). Üheks tähtsamaks esinemiseks oli Estonias kontserdisaalis 1. aprillil 1972. aastal toimunud täispikk kontsert. Osa võeti kõikidest laulupidudest. Märkimist väärivad aastatel 1959-1981 toimunud bussiekskursioonid Karjalasse, Kaukaasiasse, Moldaaviasse ja Krimmi, Murmanskisse, Armeeniasse ja Aserbaidžaani. Reeglina toimus ööbimine telkides ja pikim neist, Armeenia reis, kestis 24 päeva. 1984. a oktoobris toimus esimene välisreis Pärnu sõpruslinna Vaasasse.

1986. aastal liitus Endlaga Eva Taul, kes alustas koori juures abidirigendina. 1988. aastal, kui Eesti oli jõudnud taasiseseisvumise lävele, algas uus aeg ka Endlas. Peadirigendiks valiti Eva Taul ja maestro Herbert Pulk otsustas pärast 30 aastat kestnud koostööd kõrvale astuda. Aasta pärast tuleb Eva kõrvale teiseks dirigendiks Mari-Krõõt Fridolin. Et vaikselt on langemas „raudne eesriie“, on Endla koor 1990. a suvel võõrustajaks kahele Vaasa koorile, kelle juurde aasta hiljem ka sõprusvisiidile sõidetakse. 1991. aastal õnnestus tollasel koorivanemal Valter Parvel Endlale organiseerida küllakutse Baierimaale Günzburgi maakonda. Ümberkaudsetes väikelinnades anti mitmeid kontserte, kohtuti kohalike kooridega, külastati koole, ettevõtteid.

Detsembris 1992. aastal kinnitati meid Endla seltsi õigusjärglaseks.

90-ndate alguseks oli Endla koor oluliselt noorenenud ja saavutanud sellise taseme, et taheti ennast teiste kooridega võrrelda ja proovile panna. Nii võetigi ette sõidud välismaistele koori-festivalidele: 1993. a suvel Rootsi Oskarshamni (II koht rahvalaulukonkursil); oktoobris Iiri-maale Sligosse. 1994. a sündis Endla ettevõtlike noorte lauljate eestvedamisel uus traditsioon: sportlik-meelelahutuslik suvelaager. Kes on kordki osalenud suvematkal, et taha sellest enam naljalt kõrvale jääda. Käidud on meritsi ja maatsi, lähemal ja kaugemal, bussiga, rongiga, rattaga ja jalgsi, aga ikka mööda kauneid Eestimaa paiku. Esimene laager algas jalgsimatkaga Keskväljakult Valgeranda.

1996. a kevadhooajal tegi Endlaga tööd noor dirigent Andrus Kallastu, kelle käel all esitati kevadkontserdil saksa vanamuusikat. 1996 suvel toimus esimene Pärnu rahvusvaheline koori-festival, millest ka Endla osa võttis. Järgmise, 1998. aasta festivali rahvalaulukonkursil tuli Endlale võit. Septembris 1997. a osaleti koos teiste Pärnumaa kooridega koorifestival Norras Drammenis.

1998. aasta sügisest kuni 2000. aasta sügiseni oli Endla segakooris nn dirigendikriis, töö toimus erinevates projektides osaledes, koostöös teiste kooridega ja nende dirigentidega. 1998. a jõuluprojektiks leidsime dirigentideks Toomas Volli ja Peeter Perensi. 1999 märtsis Eesti muusikapäevadel esitati koos Tallinna Pedagoogilise Instituudi segakooriga Pärnus ja Tallinnas noorte heliloojate Timo Steineri ja Aare Kruusimäe uudisloomingut dirigent Hendrik Vestmanni juhatusel. 1999 oktoobris heategevuskontsert Eliisabeti kirikus koos Pärnu linnaorkestri ja kammerkooriga Ave Canto. 1999. a Agape jõulumuusika festival – projekt koos Ave Canto, Endla, Mattone ja Pärnu Linnaorkestriga, dirigentideks Kuno Areng ja Raul Talmar.

2000. a sügisel asus peadirigendi kohale Peeter Perens, kes oli rõõmuga valmis Endlaga koos-tööd tegema vaatamata sellele, et sõitis proovideks kohale Tallinnast. Peetrile appi tuli Mari-Krõõt Fridolin. Et igal tegemisel peab eesmärk olema, seadis Peeter Perens meile sihiks konkurssidel osalemise. 2001.a ”Tuljaku” võistulaulmisel üllatasime iseend A2 kategoorias II kohaga. Samal aastal osalesime veel Budapesti koorifestivalil, aasta hiljem Saksamaal Zwisckaus. 2002. a kevadel oli Endla taas sunnitud uut dirigenti otsima seoses Peeter Perensi valimisega TTÜ meeskoori peadirigendiks. Sealne töökoormus ei võimaldanud tal enam Pärnu vahet sõita. Sügisest peadirigendi kohal Tõiv Tiits, kelle abina jätkas Mari-Krõõt.

2003. a märtsis sai koos teatrirahvaga maha peetud Endla seltsi 125. juubelipidu ja seejärel aprillis osalesime Itaalias Grado koorifestivalil. Pakkusime imestamis- ja avastamisrõõmu paljudele itaallastele oma julguse ja särtsakusega. Ametlikult sai avatud rannahooaeg ning joodud oma senise elu kalleim kohv Veneetsias. Novembris oli kooril harukordne võimalus ilmestada muusikaliselt Kaitseliidu Pärnumaa Maleva lipu õnnistamist Eliisabeti kirikus ja aktust Raekoja saalis.

2004. aasta maikuus toimus esimene suurem üle-eestiline metsaistutamise kampaania, millest meiegi osa võtsime. Talgutele tuldi koos vanaemade, laste ja neljajalgsete sõpradega. Põsed kenast kevadilmast õhetamas, istuti pärast tööd lõkke ääres, kinnitati keha ja sooviti puukestele kasvamisjõudu. Juulikuus seadsime sammud pealinna poole, ees oli ootamas iga koorilaulja püha üritus – laulupidu. Endla peadirigendil tuli üritust seekord kipsiaheldatuna teleekraanilt vaadata. Seda pidu õnnistas juba algusest peale lakkamatu vihm ning kõige minevamaks kaubaartikliks olid vihmakeebid. Korralduskomitee enneolematu otsus – rongkäik jäetakse ära – ei kõigutanud Endla meelt. Koorilaulja hing nii väikesest takistusest nagu paduvihm, ei heitu. Pealinna hästivarustatud kauplustest hangiti kollaseid botikuid, sõlmiti jalge otsa kilekotte, visati mitu vihmakeepi üll ja asuti rõõmsal meelel, laulud suul, lauluväljaku poole teele.

Augustis kostis Pärnus sosinaid, et linna on saabunud veel tööga koormamata noor dirigent. Õnneliku saatuse tahtel saigi 2004 sügisel Karin Veissmannist segakoor Enda uus peadirigent, abiks ikka Mari-Krõõt Fridolin.

Uue dirigendi tulekuga hakkasid Endlas puhuma värsked tuuled. Lisaks tõsistele lauluharju-tustele hakati rohkem tähelepanu pöörama ka katkenud sidemetele koori veteranide ja endiste dirigentidega. Taas leidis tee meie juurde maestro Herbert Pulk. 2005. aastast tähistame Endla seltsi sünnipäeva igal aastal koos endiste endlakatega. Seltsi 127. sünnipäeval tegi oma debüüt-esinemise koorilauljatest moodustunud akordionistide ansambel.

Esimene välisreis uue peadirigendiga viis meid Lätti, Jurmala Merelaulude festivalile. Ääretult tuulisel mererannal hõiskasime võidu kajakate ja meremühaga. Mõistsime, miks Kihnu memmed alati villase kampsi ja paksu seelikuga ringi liiguvad. Ja tundus, et kala on lätlastel tõesti rohkem – nii rikkalikku kalalauda polnud me hulgal ajal näinud.

2005 oktoobrikuus võtsime ette pikema reisi. Sedakorda viis buss meid Horvaatiasse. Ees ootas Aadria mere pärl Dubrovnik oma koorifestivaliga. Et silmaringi laiendamiseks olime otsustanud sinna sõiduks külastada ka Bosnia-Hertsogovinat, ei jäänud me ilma ka teravatest elamustest. Öine sõit üle mägede Dubrovniku suunas viis kõigilt une – korralik maantee ahenes kitserajaks, ühel pool kuristik ja teisel mäesein. Adusime, kõiki teid, mida sa kaardil näed, ei pruugi veel päriselt olemas olla. Seekord oli õnne meiega ja laskudes mägedest mereäärsesse Dubrovnikusse tõdesime – olime jõudnud paradiisi.

2006 veebruaris said Karini poolt tehtud töö ja meie nähtud vaev vääriliselt tasutud: segakooride võistulaulmisel Tuljak tuli meile üllatuslikult B-kategooria I koht. Tundus, et päike on taas meie õuele piiluma pääsenud. Juunis täitus paljude kooriliikmete ammune unistus väisata Venemaad. Endla muutis oma triibuliste undrukutega ja regilauluga iidse Velikii Novgorodi sünnipäevapidustused veel värvikamaks. Reis minevikku oli nostalgiline ja kinnitas tõdemust, et minevikku on tore mäletada, kuid sellesse takerdumine ei vii elujärge edasi.

Kes otsib, see leiab – ütleb vanasõna. Ja Endla asjaarmastajatest ajaloouurijad leidsidki oktoobris ühe meie jaoks kõneka fakti. Nimelt selgus, et 1893. a oli Endla selts kinkinud Pärnu Eliisabeti kirikule väärtusliku suure kroonlühtri (ja hulganisti väiksemaid), mis praegugi ehivad kirikusaali. Lühtrile on graveeritud: Endla Seltsi kingitus Pernu Eliisabeti Kiriku Pühitsemise päeva mälestuseks 19.okt. 1893.a.

Jõulukontserdi andsime sedapuhku eemal linnakärast, pisikeses Seliste puukirikus, millest jäi kõigi südametesse soe ja armas jõulumälestus.

2007 kevadhooaja märksõnadeks olid kodulinn Pärnu ja emakeelsed laulud. Suurejooneline kooride gala Laula või ise, Emakeelepäeva kontsert kontserdimajas, maestro Ants Üleojale tema õpilaste poolt pühendatud kontsert Eliisabeti kirikus ning Johann Woldemar Jannseni kuju avamine Rüütli tänaval vallutasid Endla segakoori meeled, mõtted ja lauluhääled. Olid toredad suveõhtute esinemised: juulis öökontsert Seliste kirikus, augustis Pühade tulede öö Pärnu rannas, kus katsetasime esmakordselt laulmist jalgupidi tormises meres, valgusandjaiks vaid tuules võbelevad tõrvikud. Veekord said tõestust väide, et koorilaul kõlab kõikjal ja iga ilmaga. Suvisel Ruhnu vallutusretkel osaleti isegi kohalikul rattarallil ja üsna edukalt.

Mihklipäevaks sai lõpuks valmis meie aastase töö vili – Endla segakoori päris oma CD Seitsmest üheksani. Plaadi sissejuhatuses on öeldud: … On selge, et seitsmest üheksani on parim aeg öö-päeva jooksul ja igaüks sätib ülejäänud päeva-, õhtu- ja öötoimingud just selle õndsa tunnipaari järgi. Seitsmest üheksani igal teisipäeval ja neljapäeval tuleb kokku ligi 40 väga erinevat inimest, keda ühendab soov laulda – see on Pärnu segakoor Endla… See plaat on kokkuvõte meie tööst Kariniga.

Hilissügisel kostus meie rõõmuhõiskeid Prahast, kui koorifestivalil 21 Praga Cantat saime rahvalaulude kategoorias kuldse võidukarika ja kulddiplomi segakooride seas. Ilmselt sööbis igaveseks meie kõigi mällu sosinal peetud võidupidu hotellitoas, et turvamees ei kuuleks ja kogu koori hotellist välja ei tõstaks.

Edukas kooriaasta sai ilusa lõpu, kui Tähesära 2007 pärjas meie dirigendi Karini Pärnumaa säravaima koorijuhi tiitliga.

Aasta viimasel päeval leiame alati tunnikese, et kokku saada, meenutada möödunut ja jagada üksteisele lahkuva aasta viimased kallistused.

Tundub, et 2007.a edu on kandunud edasi ka uude, 2008. aastasse. Taas pälvisime segakooride võistulaulmisel Tuljak B-kategooria I koha. Tore oli lugeda žürii arvustusi: kooril on väga ilus puhas, ühtlane, hõrk, peen ja paindlik viimistletud kõla… Pehme laulvus iseloomustas tervet kava… Ilus algus juubeliaastale! Aprillis sai teatrimajas väärikalt maha peetud 130. sünnipäeva-pidu. Kontserdil kõlanud rahvalaulude liikumistega oli küll parasjagu tegemist, aga lõpuks õnnestus kõik hästi. Teises osas kõlanud Arne Oidi laulude seaded oli Olev Sööt teinud just meile. Ja ajastukohane krimpleenriietus andis esitusele hulga lusti juurde. Soolonumbritega astusid üles ka Endla teatri näitlejad. Palmisaalis sai rahvalikke mänge mängida ja tantse keerutada koori külakapelli taktis ning nautida tenorite-basside salongimuusikat. Mais toimunud Pärnu koorifestival jäi meelde sellega, et Endla kontserdil Paikuse vallamajas oli vaid üks kuulaja, kui mitte arvestada meiega kaasas olnud pereliikmeid. Augustis traditsiooniline suvematk, sedakorda rongi ja rattaga Kaisma Suurjärve äärde. Ning osalemine Märkamisaja öölaulupeol Tallinna Lauluväljakul.